Artiklite resümeed / Summaries of articles

Akadeemia

PEETER KAASIK. “Relvavennad”: Saksa ohvitseri kuju Teise maailmasõjas eesti sõduri mälestustes

1945. aasta mais lõppes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega sõjategevus Euroopas. Järgnes natsionaalsotsialistliku Saksamaa tegevusele poliitilise, õigusliku ja emotsionaalse hinnangu andmine ja kinnistamine. Hinnangud on üldiselt küll igati õigustatud, kuid paraku pretendeerivad need universaalsusele ja seetõttu kiiluvad mõnel pool ka kinni. Euroopas torkavad selgelt silma kaks „valget varest” — eestlased ja lätlased (tinglikult ka leedulased), kelle puhul sõdimine Saksa armees NSV Liidu vastu polnud kui mitte just üheselt mõistetav auasi, siis vähemalt tagantjärgi pole sellel ka selgelt negatiivset varjundit. Olukorras, kus sõda ja sõjajärgne aeg pakkusid valikuvõimalustena vaid väga halva ja sellest veel halvema, siis igasugune moraalne kohtumõistmine näitab vaid isehakanud kohtuniku asjatundmatust.

Artikkel on tagasihoidlik katse saada selgust, kuidas suhtusid eesti sõjamehed ise oma pealesunnitud sakslastest relvavendadesse, kitsendades uurimisobjekti esialgu sakslastest ohvitseridele, kes suunati eestlasi välja õpetama, juhtima ning järelvalvet teostama.

PEETER KAASIK. “Brothers in arms”: The image of the German officer in World War II in the memoirs of Estonian soldiers

In May 1945, the unconditional surrender of Germany ended hostilities in Europe. This was followed by giving political, legal and emotional assessment to the activities of Nazi Germany. These fixed assessments are generally justified, but they pretend to universality and, therefore, are sometimes inapplicable. In Europe, there are two clearly noticeable exceptions. For Estonians and Latvians (with some reservations also Lithuanians), fighting in the German army against the Soviet Union, even if it was not unambiguously a matter of honour, at least does not a have distinctly negative meaning in retrospect. As during the war and in the post-war period, the only choice was between very bad and even worse, any kind of moral judgement shows only the ignorance of self-made judges.

The article is a modest attempt to find out Estonian soldiers’ attitude to Germans whose brothers in arms they reluctantly had to be. The object of research is narrowed down to German officers who had been posted to train and lead Estonian soldiers and to watch over them.

Idakiri

TARMO KULMAR. Märkmeid armastusest vanaaja ja idamaistes usundites

Muistsete usundites ja idamaiste maailmareligioonide tekstides kohtab loomulikult jumalaarmastust (kreeka k agápe, ladina k caritas, sanskriti k karunā). Sama vana religioosse taustaga on armastus sõpruse või kiindumusena (kreeka k filía, ladina k dilectio, sanskriti k priyatā), aga ka seksuaalne armastus (kreeka k éros, ladina k amor, sanskriti k kāma).

Arhailises viljakuskultuslikus arheoloogilises materjalis ilmneb tugev erootiline motiiv alates nn Willendorfi „Veenusest“, kuid paljude muistsete rahvaste muistsetes taevajumalanimedes hakkab kajastuma juba sõprussuhe või vaimsem jumalaarmastus. Artiklis tuuakse vanaaja kõrgkultuuride kirjalikke tekstinäiteid Vana-Egiptusest, Vana-Mesopotaamiast, antiiksest Kreekast ja Roomast, klassikalistest India hinduistlikest tekstidest (Bhagavadgītā, Kāmasūtra), hinajaana- ja mahajaanabudistlikest tekstidest (Dhammapada, Bodhicaryāvatāra), samuti Hiina klassikalistest taoistlikest ja konfutsianistlikest tekstidest (Daodejing, Lunyu). Religiooniloolisi näiteid tuuakse mujaltki, nt šintoismist ja Peruu inkade uskumustest.

Nendest tekstinäidetest tuleneb, et jumalaarmastust agápe’t ja sõprustunnet filía’t kohtab kõigis vaadeldud religioonides. Ent ka seksuaalne armastus éros on väga olulisel määral olemas kõigis religioonides algusest peale, ilmnedes arheoloogilises materjalis või kirjalikes tekstides. Ei ole mingit põhjust kahelda eerose olemasolus vanades usundites. Muidugi leidub n-ö puhtreligioossetes tekstides erootilisi motiive harvemini, teisalt aga tuleks arvestada, et religioossesse sfääri kuulus vana- ja keskajal enamik inimtegevusi, kaasa arvatud seksuaalsus.

TARMO KULMAR. Notes on love in ancient and Oriental religions

Naturally, the love for god (Greek agápe, Latin caritas, Sanskrit karunā) appears in the texts of ancient religions and Oriental world religions. Love as friendship or attachment (Greek filía, Latin dilectio, Sanskrit priyatā) also has an old religious background, and so does sexual love (Greek éros, Latin amor, Sanskrit kāma).

Archaic archaeological materials of the fertility cult contain strong erotic motifs starting with the so-called Willendorf Venus, but the names of celestial gods of many ancient peoples already express the relation of friendship or the more spiritual love for god. The article provides examples from written texts of ancient civilisations from Ancient Egypt, Ancient Mesopotamia, Ancient Greece and Rome, classical Indian Hinduist texts (Bhagavadgītā, Kāmasūtra), Hinayana and Mahayana Buddhist texts (Dhammapada, Bodhicaryāvatāra), and classical Chinese Taoist and Confucian texts (Daodejing, Lunyu). Examples are also given from the history of other religions, e.g. Shintoism or the beliefs of Peruvian Incas.

These text examples show that the love for god, agápe, and the feeling of friendship, filía, appear in all these religions. However, sexual love, éros, is also essentially present in all the religions from their beginning, either in archaeological materials or written texts. There is no reason to doubt the existence of éros in ancient religions. Naturally, purely religious texts contain erotic motifs less frequently, but one should also take into consideration that most human activities, including sexuality, were part of the religious sphere in ancient times and the Middle Ages.

Raamatud / Books

Maailm ja meie

Josie Jeffery, Outdoor Wonderland / Imetore õueskäik

Speech of Estonian Foreign Minister Lennart Meri to the meeting of the Conference on Security and Co-operation in Europe, held in Moscow, 10 September 1991.

Ladies and Gentlemen!

It is a pleasure to appear here today representing a state that has once again become independent and is once again ready to play its part by assuming its responsibilities in the building of International trust and relations, just as we once played our part as full-fledged member of the League of Nations. Estonians are among the oldest of Europeans, having lived in the same area of land for over five thousand years. During our long history, and as a small nation, we have had more than our share, indeed more than Europe’s share of the consequences of the lack of cooperation, of the lack of confidence and security- building. I trust that now, having restored those ties to Europe, severed for us some fifty years ago, that we will once again help to build collective security: a matter which, as you can imagine, is of the utmost importance to a small nation as Estonia, historically situated in an area of intense geo-political interest and activity throughout the history of Europe.

Eesti välisministri Lennart Meri kõne Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi kohtumisel Moskvas 10. septembril 1991.

Daamid ja härrad!

Mul on rõõm esindada siin täna riiki, mis on jällegi saanud iseseisvaks ja on jällegi valmis mängima oma osa võttes endale vastutuse rahvusvahelise usalduse ja suhete ehitamisel, nagu kunagi tegime Rahvasteliidu täieõigusliku liikmena. Eestlased kuuluvad vanimate eurooplaste hulka, olles elanud samal maa-alal rohkem kui viis tuhat aastat. Oma pika ajaloo jooksul ja väikese rahvana oleme kannatanud rohkem kui ära teeninud, rohkem kui Euroopa ära teeninud, koostöö puudumise, usalduse ning turvalisuse puudumise tagajärgede all. Olen kindel, et nüüd, olles taastanud need sidemed Euroopaga, mis katkestati umbes viiskümmend aastat tagasi, aitame jälle ehitada kollektiivset julgeolekut. Nagu võite kujutleda, on see väikeriigile nagu Eesti ülima tähtsusega, sest oleme kogu Euroopa ajaloo jooksul asunud intensiivsete geopoliitiliste huvide ja tegevuste piirkonnas.

The Sun Goes Down

Just because it’s getting dark doesn’t mean it’s time to head indoors. You can still make the most of the amazing outdoors as darkness falls!

Sunset silhouette painting

There’s only one way to describe a spectacular, fiery sky at sunset – vow! Sunset happens daily as the sun disappears below the horizon, but sometimes, when the conditions are right, it creates stunning, dramatic colours in the sky. Here’s one way of capturing that perfect moment of colour and natural beauty.

You will need

A beautiful sunset to inspire you
White paper
Paints, pastels or coloured chalks
Paintbrush
Easel or board

1 Pick a building or tree that stands out against the sky. As the light dims, the object will become darker, until it is a silhouette. It is this contrast between the black outline and the colourful sky that will make your picture dramatic.

2 Place your piece of paper on an easel or board, and paint your sunset background using red, pink and orange colours. Leave it to dry.

3 Using black paint, carefully paint the outline of the silhouette over the colourful background, trying to keep it really sharp, then fill it in.

Päike loojub

Ka pimeduse saabudes saad veel õues palju põnevat teha.

Silueti maalimine päikeseloojangul

Päikeseloojanguaegne vaatemäng taevas võib olla imeliselt kaunis. Päike loojub ju iga päev, kuid sobiva ilma korral tekitab see taevas hämmastavalt kirkaid värve. Proovi seda looduslikku ilu ise jäädvustada.

Sul on vaja

lummavat päikeseloojangut
valget paberit
värve, pastelle või värvilisi kriite
pintslit
maalipukki või joonistuslauda

1 Vali mingi ehitis või puu, mis joonistub taeva taustal teravalt välja. Kui hämardub, muutub objekt tumedamaks, kuni sellest saab siluett. Tekkiv kontrast musta kontuuri ja värvikirka taeva vahel teeb su pildi põnevaks.

2 Aseta paberileht alusele ja maali taustaks päikeseloojang, kasutades punast, roosat ja oranži värvi. Lase värvil kuivada.

3 Maali kuivanud taustale musta värviga hoolikalt selle silueti äärjooned, mille välja valisid. Seejärel värvi siluett tervenisti üle.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester /

Estonian National Symphony Orchestra

Loogilise jätkuna pikaajalisele edukale koostööle sai 2001. aasta sügisest orkestri peadirigendiks 45-aastane Nikolai Aleksejev. ERSO ees oli ta debüteerinud juba aastal 1983, koostöö tihenes üheksakümnendate teisel poolel, hooajal 1997/98 oli ta orkestri peakülalisdirigent. Juba siis iseloomustas Arvo Volmer teda väga võimeka dirigendina, lisades, et „rohkem kui välist klantsi vajame inimesi, kes tegelikult asja valdavad“. (Õhtuleht, 25.09.1997). Sümfoonilise muusika klassikat ja suuri orkestrikoosseise eelistav Aleksejev pööras peadirigendina suurt tähelepanu orkestri kõlakultuuri ja tehnilise taseme arendamisele. Nii orkestrantidele kui publikule sai õige pea selgeks, et Nikolai Aleksejev ei armasta väliseid efekte – “kõik, mis mul öelda on, ütlen ma muusika kaudu. Lava peab armastama, aga minul seda armastust pole, mina armastan orkestrit.” Uue peadirigendi professionaalsus ja erinevus teistest dirigentidest avaldus juba proovides: „Tema on juba teisipäeva õhtuks seal, kuhu ainult head dirigendid reede ehk kontserdiõhtuks jõuavad. Kui sa ei ole Aleksejeviga proovitsüklit läbi teinud, ei oskagi sa teda kui dirigenti adekvaatselt hinnata,“ on Aleksejevi fenomeni kommenteerinud aastaid ERSO klarnetirühma kontsertmeistrina ning 2004–06 abidirigendina töötanud Toomas Vavilov. (Muusika, 3/2010).

As a logical connection to successful long-time cooperation, Nikolai Alexeev (then 45) became the principal conductor of ERSO in autumn 2001. He had made his début with ERSO in 1983; in the second half of the 1990s cooperation intensified, and in 1997/98 he was the principal guest conductor of the orchestra. Then already Arvo Volmer characterized him as a very capable conductor, adding that "more than outer glamour, we need people who really know their job" (Õhtuleht, 25/09/1997).

As the principal conductor, Alexeev, who preferred the classics of symphonic music and large-scale orchestras, paid great attention to elaboration of the sound and technique of the orchestra. The players and the audiences soon realized that Alexeev did not love superficial effects – "I tell everything I've got to tell through music. One has to love the stage, but I have'nt got that kind of love – I love the orchestra." The professionalism of the new principal conductor became evident at rehearsals already. "He achievs by Tuesday night what only good conductors achieve by the concert on Friday night. If you haven't gone through the whole cycle of rehearsals, you cannot adequately appreciate him as a conductor," Toomas Vavilov, ERSO's long-time principal clarinet and associate conductor from 2004–06 commented (Muusika, 3/2010).

Dokumendid, veebisaidid / Documents, websites

Õppeinfosüsteem / Study Information System

Koos uue õppeinfosüsteemiga jõuavad õppematerjalid Moodle’isse

Alates 10. augustist on õppejõududel tänu rakenduvatele muudatustele võimalus kanda oma õppematerjale praegusest ÕIS-ist üle Moodle’i kursustele.

Uue õppeinfosüsteemi (ÕIS2) sujuvaks kasutamiseks on soovitatav luua õppeainele Moodle’is e-tugi ja lisada Moodle’i e-kursusele õppematerjalid või luua avalik sisupakett Sisu@UT vahendiga. Õppeinfosüsteemis olevad õppematerjalid saab üle kanda Moodle’i kursusele ÕIS-i ainekava valikust „Halda Moodle’i seoseid“.

ÕIS-ist eksporditud materjalid tuleb õppijatele kättesaamiseks paigutada sobiva vahendi abil (nt „Fail“, „Viidete lehekülg“) Moodle’i kursuse avalehele.

Audio- ja videofaile ega veebilinke ei kanta üle automaatselt, need tuleb õppejõududel ise ÕIS-ist alla laadida, soovitatavalt lisada UTTV-sse või YouTube’i, samuti viidata neile Moodle’i kursuselt (vahend „URL“).

Õppematerjalide veebilingid peab autor ise kursusele lisama. Kui viidatud on ÕIS-is asuvatele õppematerjalidele muudes keskkondades, siis tuleb need pärast õppematerjalide eksportimist ka välja vahetada.

Moodle’iga seotud küsimuste korral saab abi õppeosakonna elukestva õppe keskuse õppedisaineritelt e-posti aadressil eope@ut.ee.

Endist viisi töötavad akadeemilistes struktuuriüksustes ÕIS2 kontaktisikud, kes abistavad uue infosüsteemiga seotud küsimuste ja murede korral. Tutvuge oma ÕIS2 kontaktisikutega siseveebis.

Transfer study materials to Moodle with the new Study Information System

From 10 August, changes in SIS enable the teaching staff to transfer their study materials to Moodle courses.

For smooth transition to the new Study Information System (SIS2), it is advisable to create e-support for courses in Moodle and add study materials to the Moodle e-course or to create a public content packet with Sisu@UT. The study materials can be transferred from the Study Information System to a Moodle course with the option “Administer Moodle connections” in the syllabus.

To make the materials exported from SIS accessible to learners, they can be placed on the opening page of the Moodle course with a suitable facility (e.g. “File”, “Page of links”).

Audio and video files and weblinks are not transferred automatically; they have to be downloaded from the SIS and are recommended to be added to UTTV or YouTube, also a link to them from the Moodle course (option URL) could be provided.

The weblinks of study materials must be added to courses by their authors. If there are links in other environments to the study materials of SIS, they must also be changed when materials are exported from SIS.

Assistance in Moodle-related questions is provided by instructional designers of the Lifelong Learning Centre at eope@ut.ee.

As before, academic structural units have SIS2 contact persons who help in questions related to the new Study Information System. Find your SIS2 contact person in the intraweb.